Klaasnegatiivide säilitamine
Ajalooline taust, materjalipõhine areng ja säilitamine
Kadi Sikka, 2014
Teaviku PDF-faili leiab SIIT.
Uus teavik klaasnegatiivide säilitamisest
Klaasnegatiivide säilitamise koolituste projekti raames avaldati MTÜ Eesti Fotopärandi kodulehel uhiuus teavik:
Juhend
KLAASNEGATIIVIDE SÄILITAMINE
Ajalooline taust, materjalipõhine areng ja säilitamine
Kadi Sikka, 2014
Teaviku PDF-faili leiab SIIT.
“Päewapildi õpetusest” sai osa 50 huvilist
15. ja 16. novembril korraldas MTÜ Eesti Fotopärand fotograafia 175. sünnipäeva tähistamiseks ajaloolistele fotomenetlustele pühendatud õpitoad, mille käigus esitleti 19. sajandi II poolel levinud märgkolloodiummenetlust, st ambro- ja ferrotüüpide valmistamist. Õpitubade sari sai oma nime ühe esimese eestikeelse fotoõpiku – 1899. aastal ilmunud Heinrich Tiidermanni „Täielise päewapildi õpetuse“ – järgi.
Tasuta õpitoad toimusid novembrikuu kolmandal nädalavahetusel Tallinnas ja Tartus ning osutusid pisut üllatuslikultki väga populaarseteks. Alustasime „Päewapildi õpetusega“ laupäeval, 15.11., mil Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas (Tähe 38b) toimunud õpitoast sai osa 24 huvilist. Pühapäeval, 16.11. jõudsime rändava fotolaboriga Tallinnasse, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonda (Suur-Kloostri 11), kus meid ootas ees 26 huvilist.
Õpitoa juhatas sisse teoreetilisem sissevaade märgkolloodiummenetlusse ja selle levikusse Eestis: fotokonservaator Kadi Sikka rääkis teemal “Märgkolloodiummenetlus – Ajalugu, vormistusviisid ja säilitamine. Eesti fotokogude ambro- ja ferrotüüpide näitel”. Esitlusele järgnes fotograaf Tarmo Virvese praktiline õpituba “Päewapildi õpetus: Märgkolloodiummenetlus”, mille käigus anti ülevaade piltide valmistamiseks vajalikest materjalidest ja tarvikutest ning valmistati publiku silme all traditsioonilisel viisil ambro- ja ferrotüüpe. Lisaks näitas Tarmo ambro- ja ferrotüüpide levinumaid viimistlusviise (lakkimist ja retušši). Õpitoa ajal sai tutvuda ja mõtteid vahetada teiste üritusest osavõtjatega ning võis näha rikkalikku väljapanekut Tarmo varasemast loomingust.
Nagu lubatud, loositi kõikide osalejate vahel välja võimalus end päevapiltniku kaamera ees jäädvustada. Lisaks valmistas Tarmo töötoa lõpus kõikidest soovijatest portreid. Tulemusi on näha allpool.
Kokku võttis õpitoast seega osa 50 inimest erinevatelt elualadelt, sh fotograafid, kunstnikud, konservaatorid-restauraatorid, arhivaarid jt fotograafiahuvilised, samuti tudengid Eesti Kunstiakadeemiast, Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, TLÜ Balti Filmi- ja Meediakoolist.
* Õpitoad toimusid koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna ning Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnaga. Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
Suur tänu kõikidele toetajatele ja osalejatele!
Järgmiste kohtumisteni,
MTÜ Eesti Fotopärand
Fotod: Tarmo Virves, Käty Tarkpea, Kadi Sikka, Sille Siidirätsep
Märgkolloodiummenetluse õpitoad “Päewapildi õpetus” Tallinnas ja Tartus
MTÜ Eesti Fotopärand korraldab fotograafia 175. sünnipäeva tähistamiseks ajaloolistele fotomenetlustele pühendatud õpitoad Tartus ja Tallinnas. Õpitubade käigus esitletakse 19. sajandi II poolel levinud märgkolloodiummenetlust (st ambro- ja ferrotüüpide valmistamist).
Õpitoad toimuvad
- L 15.11.2014 Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas (Tähe 38b, Tartu)
- P 16.11.2014 Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas (Suur-Kloostri 11, Tallinn).
Osavõtt on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine SIIN.
NB! Osalejate vahel loositakse välja üks võimalus end päevapiltniku kaamera ees jäädvustada. Registreeru kiirelt ja ole kohal!
2014. aastal on eriliselt põhjust fotoajaloo pöördeliste leiutiste esiletoomiseks, kuna just käesoleval aastal möödub fotograafia sünnist (st dagerrotüüpia menetluse avalikustamisest) 175 aastat, ambrotüüpia patendist aga 160 a, ning järgmisel aastal ferrotüüpia esmamainimisest 160 a. Vanim Eesti fotokogudes säilitatav dagerrotüüp valmistati ca 170 aasta eest. Käesoleva õpitoa eesmärgiks on taaselustada ajaloolisi fotomenetlusi ning anda ülevaade aja jooksul muutunud pildistusharjumustest, et seeläbi tõmmata tähelepanu selliste rariteetide äratundmisele ja fotopärandi säilitamisele.
Digikaamera päästikule vajutades oleme pahurad, kui pilt ei õnnestu ja uduseks jääb. Aga kuidas toimus pildistamine fotograafia algusaegadel? Kui kaua pidi portreteeritav kaamera ees liikumatult püsima, millist värvi riideid kandma; Missuguseid materjale oli foto valmistamiseks tarvis ja kui kaua see aega võttis? Antud õpituba, mis kannab H. Tiidermanni 1899. a ilmunud eestikeelse fotoõpikuga sama pealkirja, annab neile küsimustele vastuse. Oodatud on kõik huvilised, kuid osalejate arv on piiratud!
AJAKAVA (kehtib mõlemas õpitoas)
12.00-13.00 Kadi Sikka ettekanne “Märgkolloodiummenetlus. Ajalugu, vormistusviisid ja säilitamine. Eesti fotokogude ambro- ja ferrotüüpide näitel”
13.00-16.00 Tarmo Virvese praktiline õpituba “Päewapildi õpetus: Märgkolloodiummenetlus”, publiku silme all valmistatakse traditsioonilisel viisil ambro- ja ferrotüüpe.
Lisainfo: Kadi Sikka, MTÜ Eesti Fotopärand / kadisikka@yahoo.de
* Õpitoad toimuvad koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna ning Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnaga, toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
Klaasnegatiivide säilitamise koolitused Eesti mäluasutuste töötajatele
MTÜ Eesti Fotopärand korraldab koostöös Rahvusarhiivi filmiarhiivi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Pärnu Muuseumiga mäluasutuste töötajatele käesoleva aasta novembrikuus kolm klaasnegatiivide säilitamise teemalist tasuta õpituba Pärnus (19.11), Tartus (21.11) ja Tallinnas (24.11).
Fotograafia leviku esimesel sajal aastal pildistamismaterjaliks kasutatud klaasnegatiivid on muuseumite ja arhiivide fotokogudes probleemsed säilikud oma õrna alusmaterjali, suurte koguste, ressursimahuka käsitsemise ja konserveerimise ning keeruka digiteerimise tõttu. Käesolev koolitus aitab avada klaasnegatiivide olemust ja eeliseid paberfoto ees ning võtab vaatluse alla klaasnegatiivide säilitamisega seonduvad küsimused. Praktiliste näidete varal õpitakse klaasnegatiivide käsitsemist, konserveerimist, hoiustamist ning antakse nõuandeid suurte kollektsioonide säilitamiseks. Koolitusel saadud teadmised ja oskused lihtsustavad erinevate säilitus- ja konserveerimismeetodite vahel valikute tegemist ja aitavad fotopärandit tõhusamalt ja teadlikumalt hoida ning avalikkusega jagada.
Õpitube viib läbi fotokonservaator Kadi Sikka, kes 2014. aasta kevadel kaitses Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas magistritöö “Klaasnegatiivide konserveerimine ja säilitamine filmiarhiivi Jaan Rieti kogu näitel” (juhendajad Kurmo Konsa ja Merilis Roosalu). Magistritöö avas esmakordselt põhjalikumalt eestikeelse teoreetilise taustsüsteemi klaasnegatiivide ja nende viimistlustehnikate tuvastamiseks ja säilitamiseks. Käesolev koolitusprogramm on kavandatud magistritöö raames kogutud teadmiste ja oskuste sihtgrupiga jagamiseks, kuid samas ka vastukaja saamiseks Eesti mäluasutuste klaasnegatiivikogude hetkeolukorrast. Koolitusele on oodatud Eesti mäluasutuste töötajad – fotokoguhoidjad, digiteerijad, konservaatorid, muuseumide peavarahoidjad jt –, kes puutuvad igapäevatöös kokku klaasnegatiividega. Teretulnud on ka arutelu ja küsimused, mis puudutavad konkreetseid kollektsioone, kahjustusi vms.
NB! Koolitus on tasuta, vajalik on eelnev registreerumine SIIN.
Õpitoad toimuvad:
K 19.11.2014 – Pärnu Muuseumis (Aida 3, Pärnu, muuseumi seminariruumis)
R 21.11.2014 – Eesti Rahva Muuseumis (J. Kuperjanovi 9, Tartu, Näitusemaja töötoas)
E 24.11.2014 – Eesti Kunstimuuseumis (Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn, kogunemine Kumu aatriumis)
AJAKAVA (kehtib kõikides õpitubades)
10.45–11.00 Kogunemine, registreerumine
11.00–12.30 I osa: Ajalooline taust, negatiivide materjalipõhine areng.
11.00–12.30 I osa: Ajalooline taust, negatiivide materjalipõhine areng.
Negatiivi mõiste ja staatus, ajaline ja materjalipõhine jagunemine; klaasnegatiivide menetlused, tuvastamine, viimistlustehnikad, ajaloolised hoiustamisviisid.
12.30–13.30 Lõunapaus
12.30–13.30 Lõunapaus
13.30–16.00 II osa: Klaasnegatiivide säilitamine.
Kahjustuste liigid, erinevad konserveerimisvõtted ja nende võrdlus praktiliste näidete varal, näidislahendused purunenud negatiividele; klaasnegatiivide kirjeldamine, hoiustamine, käsitsemine ja soovituslikud kliimatingimused.
Lisainfo: Kadi Sikka, MTÜ Eesti Fotopärand / kadisikka@yahoo.de
* Õpitubade toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Pärnu Muuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kunstimuuseum ja Rahvusarhiivi filmiarhiiv.
Ajapaik võitis Europeana digipärandi taaskasutamise innovatsioonikonkursi ühe vooru
Ajalooliste fotode rahvahanke korras kaardistamise ja ülepildistamise rakendus Ajapaik, mida arendab MTÜ Eesti Fotopärand, võitis 23. septembril Barcelonas Europeana Creative Open Innovation Challenges turismi vooru.
Europeana Creative’i eesmärk on edendada digitaalse kultuuripärandi taaskasutust loomemajanduses ning projekti raames toimub kolmevooruline konkurss innovatiivsete ideede leidmiseks, mis Euroopa digitaalse kultuuripärandi värava Europeana kaudu kättesaadavat kultuuripärandit uudsel moel ringlusse suunaks.
Eestis arendatud ja hetkel Eesti Muuseumide Infosüsteemist MuIS pärinevaid ajaloolisi fotosid kasutav Ajapaik (inglise keelse nimega Timepatch) eristus žürii sõnul teistest ideedest selle poolest, et mitte üksnes ei taaskasuta digiteeritud pärandit, vaid aitab seda geograafilise asukohateabega rikastada, mis omakorda muudab ajaloolise fotomaterjali lihtsamini leitavaks.
Konkursi võiduga kaasneb inkubatsioonipakett, mille raames eksperdid mitmest üle-euroopalisest loomemajandus- ja innovatsioonivõrgustikust (EBN, European Creative Business Network jt) nõustavad Ajapaika rakenduse arendamisel. Lisaks eelisjärjekorras tehniline tugi Europeanalt loomaks liidestust selle kultuuripärandiportaaliga.
Seoses tehnoloogia ja (nuti)seadmete kasvava asukohateadlikkusega on erineva sisu asukohamärgendamine kasvava tähtsusega, ka ajalooliste fotode kaardil õigesse kohta paigutamiseks on mitmeid erinevaid platvorme. Ajapaiga teeb eriliseks kaks aspekti: asukohapakkumiste sotsiaalne valideerimine ja andmete kogumise mängustatud vorm. Niisiis pakuvad kasutajad nn rahvahanke korras (crowdsourcing) piltidele asukohti mängus ning õiged vastused tekivad seeläbi, kui eri kasutajate tehtud pakkumised ühtivad. Selline töökorraldus ei nõua, et fotodele pakutavaid asukohti peaks üle kinnitama muuseumi- või arhiivitöötaja, kelle hallatavast kogust pildid pärit on.
Lisaks piltide kaardil õigesse kohta asetamisele oodatakse kasutajatelt vanade fotode kõrvale samade kohtade tänapäevaste vaadete, nn ülepildistuste ehk refotode lisamist, et muuta aja jooksul toimunud muutused veelgi paremini tajutavaks. Sedalaadi enne-ja-nüüd pildiseeriaid on tehtud palju, Ajapaik tahab sellise osalemise teha eriti lihtsaks ja mugavaks mobiilirakenduse abil. Ajapaiga arendajate soov on viia ülepildistamine sisse ka haridussüsteemi kui aktiivset osalemisvõimalust pakkuv klassiruumiväline tegevus, mis aitab ajalugu konkreetsete kohtadega siduda, õpetab keskkonda tähelepanelikumalt vaatlema ja arendab õpilaste digipädevusi.
Ajapaik tekkis esialgsel kujul juba 2011. a veebruaris toimunud häkatonil Garage48 Public Services, pärast pausi sai Ajapaik oma esimesed mobiilirakendused 2012. a oktoobris toimunud järjekordsel häkatonil Garage48 Mobile Services, misjärel osales Ajapaik 2013. a Ajujahi konkursil, pääsedes 25 parema idee hulka. 2013. a jõudis Ajapaik üle-euroopalisel digikultuuri konkursil @diversity 50 nominendi hulka.
Suur osa Ajapaiga arendusest on idee autor Vahur Puigi eestvedamisel toimunud häkatonide ja laupäevakute käigus arendajate vabatahtliku panusena. Ajapaik sai esimese arendustoetuse 2012. a lõpus Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitalilt ja 2013. a kultuuriministeeriumilt pärandiaasta toetuste kaudu. 2013. a lõpus sai Ajapaik suurema toetuse Kultuurkapitali nõukogult ning 2014. a suvel haridusministeeriumilt ajaloo teadvustamise toetuse raames. Tänu viimastele toetustele on käesoleva aasta sügisel käivitunud rakenduse aktiivne arendus. Ajapaiga koostööpartner on Zone.ee.
Ajapaiga eestvedaja Vahur Puigi reisi Barcelonasse Europeana Creative Open Innovation Challenges teise vooru lõppüritusele toetasid kultuuriministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Lisainfo:
Vahur Puik
50 34 241
vahur@ajapaik.ee
Üldkoosolek 26. juunil 2014
MTÜ Eesti Fotopärand korraline üldkoosolek toimub neljapäeval, 26. juunil Maarjamäel Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu ruumides.
Enne koosolekut kl 14.00 kogunetakse Fotomuuseumis, kus Tanel Verk tutvustab Fotomuuseumi uut põneva ruumilahendusega aastanäitust “Haavaliim plekitükil – suurim ferrotüüpide kollektsioon Eestis”.
Seejärel, kl 16.00 algab näituse koostaja Merilis Roosalu juhatusel ringkäik 20. sajandi alguse Eesti linnavaadete 3D-fotonäitusel “Tervitusi …” Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis. Pildinäituse füüsilist vormi ning rakendatud fototöötlust seletab kohapeal lahti näituse kujundaja Maris Sähka.
Kl 17.00 toimub Ajaloomuuseumi fotokogu ruumides (Pirita tee 68) mittetulundusühingu Eesti Fotopärand üldkoosolek. Oodatud on ka kõik mitteliikmetest huvilised.
Koosoleku päevakord:
1) 2013. a. aastaaruande kinnitamine,
2) juhatuse valimine,
3) 2013. ja 2014. a. arengud Ajapaiga ja Eesti fotograafide eluloolise andmebaasi projektidega,
4) ülevaade kultuuriministeeriumi riikliku digiteerimiskava koostamise protsessist, arutelu fotopärandi digiteerimisplaanide üle,
5) muud küsimused.
Ühingu liikmete nimekiri. Palume liikmetel, kes ei saa üldkoosolekule ise kohale tulla, vormistada ja edastada volitus teisele liikmele, kes on tulemas, et saaksime hääletuseks kvoorumi täis. Hästi sobib digiallkirjastatud volitus (volituse plank).
Ühtlasi palume tasuda 26. juuniks 2014. aasta liikmemaks (saaja: Mittetulundusühing Eesti Fotopärand; a/a Swedbank EE072200221048847282; summa: 5 eur).
Ettekandepäev dagerrotüüpiast 02.11.2013
Ajalooline fotomenetlus: dagerrotüüpia
02.11.2013 – ettekandepäev Eesti Ajaloomuuseumi fotokogus (Pirita tee 68, Tallinn)
Laupäeval, 2. novembril 2013 toimus koostöös MTÜ Eesti Fotopärandi ja Eesti Ajaloomuuseumiga dagerrotüüpia menetlusele pühendatud ettekandepäev.
Ürituse ajendiks oli 17.-18.10.2013 Itaalias toimunud praktiline kursus „Contemporary Daguerreotypes – workshop with Jerry Spagnoli“ ning Roomas 22.10.2013 aset leidnud konverents „When Photography Was a Silver Plate. A Day Dedicated to the European Project Daguerreobase“, kus MTÜ Eesti Fotopärand liige ja EKA magistrant Kadi Sikka osales.
Ajaloomuuseumi fotokogus tutvustati huvilistele eelpoolmainitud üritusi ning L.J.M. Daguerre’i poolt 1839. aastal esmakordselt avalikkusele esitletud dagerrotüüpia menetlust – selle ajalugu, eripära ja valmistamist, alates hõbetatud vaskplaadi poleerimisest, valgustundlikustamisest ja säritamisest kuni ilmutamise ja lõppvormistuseni. Samuti oli ettekandepäeva eesmärgiks esitleda andmebaasi Daguerreobase, mis kogub ja koondab dagerrotüüpidega seonduvat informatsiooni Euroopas, ning julgustada Eesti mäluasutuste fotokogusid projektiga ühinema.
Ettekannete teemad:
Sandra Petrillo (fotokonservaator, SMP Photoconservation, Itaalia)
- Silver, Mercury and Gold. Understanding and Preserving Daguerreotypes;
- Daguerreotypes in the Twenty-First Century;
- Daguerreobase. A European Project for Sharing Daguerreotype’s Heritage
Kadi Sikka (Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise eriala magistrant)
- Dagerrotüübi valmistamine. Praktiline kursus Jerry Spagnoli juhendamisel.
Merilis Roosalu (Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu, konservaator-koguhoidja)
- Dagerrotüübid Eesti fotokogudes.
Oma silmaga sai näha nii Eesti Ajaloomuuseumi ja Sandra Petrillo kogust pärit dagerrotüüpe kui ka Jerry Spagnoli kursusel valmistatud kaasaegseid dagereid.
Vaata lähemalt:
Jerry Spagnoli http://www.jerryspagnoli.com/
Daguerreobase http://www.daguerreobase.org/
Kadi Sikka lähetust Itaaliasse toetas Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond programmi DoRa raames. Programmi DoRa viib ellu Sihtasutus Archimedes.
2013. a korraline üldkoosolek
Ühingu korraline avatud üldkoosolek toimub esmaspäeval, 3. juunil 2013 kell 18.30 Viljandis (Viljandi Muuseumi raamatukogus).
Palume kõigil liikmetel oma tulekust või ka mittetulekust doodle’is teada anda (kui tulete, kirjutage oma nimi ja tehke nime taha linnuke, kui ei saa tulla, siis kirjutage ainult nimi ja jätke linnuke tegemata). Kes ei saa osaleda, tehke mõne osaleva liikme nimele volitus (volituse põhi).
Üldkoosoleku päevakord:
1. 2012. a majandusaasta aruande kinnitamine
2. 2014. a liikmemaksu suuruse määramine
3. 2013. aasta tegevusplaanidest
4. Ülevaade Ajapaiga arengust, hetkeseisust ja plaanidest
5. Muud küsimused
Juhatus palub liikmetel tasuda 2013. aasta liikmemaks 5 eurot enne üldkoosolekut (ühingu arvele 221048847282 Swedbankis).
