Uudiseid ICOM-CC fotomaterjalide töörühma kongressilt

Tekst: Kadi Sikka, MTÜ Eesti Fotopärand juhatuse liige

21.-24.09.2016 toimus Amsterdamis ICOM-CC fotomaterjalide töörühma kongress, millest võttis osa 227 fotopärandiga tegelevat spetsialisti 36 riigist. Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) konserveerimisalasesse komiteesse (ICOM-CC, Committee for Conservation) kuulub 21 töörühma, millest üks – fotomaterjalidele pühendatud grupp – ühendab fotokonservaatoreid, -ajaloolasi, teadlasi, kuraatoreid, koguhoidjaid, säilitajaid jt fotokogudega igapäevaselt tegelevaid spetsialiste.

Kui eelmine sarnane kongress leidis aset 2013. aastal Uus-Meremaal, siis 2016. aastal toodi üritus Euroopa fotopärandi huvilistele peaaegu koduõuele, Amsterdami.
20160924_100801

Rijksmuseum Amsterdamis, foto: Jaan Lehtaru, 24.09.2016
Rijksmuseum, mis hiljuti avas uue fotokonserveerimise labori, pakkus osalistele lisaks tööruumide külastamise võimalusele, õpitubadele ja visiitidele Amsterdami mäluasutuste fotokogudesse ka väga huvitavat ettekannete programmi.

Õpitubade raames oli võimalik külastada Stedelijki muuseumi fotokogu ja sealset külmhoidlat, polaroiditehast Impossible Project Enschedes ning tutvuda Amsterdami linnamuuseumi negatiivide massdigiteerimise ja ühisloome projektiga.

IMG_1025

Polaroiditehas Impossible Project Enschedes, foto: Kadi Sikka, 21.09.2016 

Ettekannetest võiks esile tuua erinevatele fotomaterjalidele (nt dagerrotüüpia, kalotüüpia, filminegatiivid, digitrüki menetlused) ja nende säilitamisele pühendatud esitlusi, sh jagas Daniel Burge uusimat infot IPI’s (Image Permanence Institute) läbi viidud uuringutest, mis käsitlesid kaasaegsete fotomaterjalide säilivuse  ja hoiustamiseks kasutatavate materjalide püsivuse problemaatikat projekti DP3 raames.

Rudolf Gschwind avas 35 mm negatiivide servades olevate andmete ja koodide tähendust ning tutvustas kogutud info põhjal loodud andmebaasi bilderdienst.ch, mis hõlbustab oluliselt 35 mm negatiivide materjalipõhist tuvastamist, liigitamist, dokumenteerimist ja dateerimist. Samuti tõsteti kongressil esile suurte fotokogude haldamise, konserveerimise ja ohuplaneeringuga seonduvat. Nii kirjeldas näiteks Marie-Louise Franki ettekanne põhjalikult metoodikat, mida kasutati mehaaniliste ja niiskuskahjustustega fotode konserveerimisel pärast Kölni linna ajalooarhiivi hoone kokkuvarisemist, mis kattis metroo rajamise tööde tagajärjel 2009. aastal rusude alla 90% arhiivi kollektsioonist.

Eestit puudutasid kongressil konkreetsemalt kaks teemat:

  • Rahvusarhiivi Tartu säilitusosakonna konserveerimisvaldkonna juhi Jaan Lehtaru plakat klaasnegatiivide ja ferrotüüpide konserveerimisest ja digiteerimiseks ettevalmistamisest, mille leiab nüüd ka MTÜ Eesti Fotopärand bibliograafia lehelt;
  • Itaalia fotokonservaator Sandra Maria Petrillo ettekanne Euroopa dagerrotüüpe kaardistavast andmebaasist Daguerreobase, millesse on oma panuse andnud ka Eesti fotokogud (loe täpsemalt Eesti dagerrotüüpide kaardistamise projektist).

IMG_1238

Sandra Petrillo ettekanne projektist Daguerreobase, foto: Kadi Sikka, 24.09.2016

Lisaks avasid oma uurimisteemasid uute vaatenurkade alt kaasaegse fotomaterjali eksponeerimise ja säilitamise problemaatikale pühendunud konservaatorid, nt fotokunstnike Cindy Shermani ja Gilbert&George’i teoste konserveerimise näitel. Suuremahulist projekti ühe fotograafi pärandi konserveerimisest ja kättesaadavaks tegemisest kirjeldas ka Katrin Pietsch Hollandi Fotomuuseumist. Ed van der Elskeni (1925-1990) värvislaidide hallitusest puhastamisest antakse ülevaade järgnevast videost (loe projektist täpsemalt Hollandi Fotomuuseumi koduleheküljelt).

Kuna võrreldes teiste valdkondadega on fotopärandi konserveerimine suhteliselt uus ala, siis on väga oluline uute konserveerimis- ja säilitusmeetodite ning valdkonnas toimuvate uudiste ja arengusuundadega kursis olemine. Et MTÜ Eesti Fotopärand liikmed on teinud varasemalt koostööd vaid mõne ICOM-CC fotomaterjalide töörühma kuuluva spetsialistiga, andis kongressil osalemine ka suurepärase võimaluse koostöö laiendamiseks ja eeltöö tegemiseks antud eriala tippspetsialistide Eestisse kutsumiseks.

* Kadi Sikka osalemist kongressil toetasid ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti Kultuurkapital ja Rahvusarhiiv