Currently viewing the category: "Dagerrotüüpide kaardistamine"

MTÜ Eesti Fotopärand eestvedamisel ja Kultuuriministeeriumi toetusel kaardistati Eesti dagerrotüübid, eesmärgiga tutvustada meie vanimat fotopärandit, asetada see Euroopa konteksti ning juhtida tähelepanu dagerrotüüpide tuvastamisele ja säilitamisele. 

Vanimat laiemalt levinud fotomenetlust – dagerrotüüpiat – tutvustati avalikkusele esmakordselt 19. augustil 1839. aastal Pariisis. Teade pöördelisest leiutisest jõudis ajakirjanduse vahendusel üllatavalt kiiresti ka siinsete inimesteni. Hoolimata Eestit külastanud rändfotograafide vilkast pildistustegevusest 1840.–1850. aastatel, on Eesti mäluasutuste fotokogudes säilinud aga vaid 22 sellist fotot.

Projekti raames pildistati dagerrotüübid üles RTI-meetodil ja kaardistati fotode andmed: sh sisu, menetlus, viimistlus, vormistus ja seisukord. Kogutud info põhjal on avaldatud eestikeelne veebiteavik “Dagerrotüüpia, mis näitab, kuivõrd mitmekesine ja huvitav on Eesti dagerrotüüpide kollektsioon, hoolimata väiksest hulgast. Teavikus on esindatud Eesti vanimad fotod, teiste seas näiteks Fr. R. Kreutzwaldi ja Seidlitzite perekondi kujutavad dagerrotüübid.

Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistati dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada dagerrotüübi valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, tootjamärgis, retušš jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. Teisalt hoiab see ära originaalobjekti käsitsemisest tingitud kahjustusi, võimaldades interaktiivse RTI-foto abil vaadelda dagerrotüüpi erinevas valguses, objekti ennast liigutamata. Sellest, milliseid võimalusi pakub RTI-meetod dagerrotüüpide uurimisel, saab ülevaate Kirjandusmuuseumi dagerrotüübi näitel valminud videost.

Lisaks on kogutud info tõlgitud inglise keelde ja sisestatud rahvusvahelisse andmebaasi Daguerreobase, mis koondab andmeid Euroopa dagerrotüüpide kohta. Eestiga seotud (sh erakogudesse kuuluvad) dagerrotüübid leiate andmebaasist, kui kirjutate väljale “Browse” otsingusõnaks “Estonia“. Eesti dagerrotüüpe tutvustavad artiklid ilmusid ka ingliskeelses ajakirjas “Daguerreotype Journal“.

Aitäh fotokogude töötajatele, kes olid dagerrotüüpide kaardistamisel suureks abiks!

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, TLM Fotomuuseum, Tartu Linnamuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Järvamaa Muuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tartu Ülikooli raamatukogu, Rahvusarhiiv, EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut, Archaeovision OÜ, Indrek Ilomets, Igor Kontsov, Kurmo Konsa, Vilja Sillamaa, Jaan Lehtaru, Kultuuriministeerium.

Rohkem infot projekti tulemuste kohta leiab MTÜ Eesti Fotopärand kodulehe postitustest.

Kontakt:
MTÜ Eesti Fotopärand, Kadi Sikka / kadi.sikka@gmail.com

Carl Johann von Seidlitzi lapsed, vasakult: Marie, Georg Karl Maria ja Karl Johann Maria, u 1844. a. Tuvastamata fotograaf, Peterburi, fragment paberraamistuses dagerrotüübist. Kirjandusmuuseum, EKLA A-37:1254
 

19. augustil 1839. aastal tutvustati Pariisis avalikkusele esimest laiemalt levinud fotomenetlust dagerrotüüpiat. Tähistamaks dagerrotüüpia 176. sünnipäeva, on MTÜ Eesti Fotopärand kodulehel avaldatud uus veebiteavik, mis tutvustab varasemat fotopärandit Eesti fotokogudes säilinud piltide näitel.

Teaviku koostajad on Kadi Sikka ja Vilve Asmer, kujundaja Kristo Kooskora. Siinsete dagerrotüüpide kaardistamisel olid suureks abiks Eesti mäluasutuste fotokoguhoidjad.

Aitäh Eesti Ajaloomuuseum, Rahvusarhiiv, Järvamaa Muuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut, Archaeovision OÜ, Tarmo Virves, Indrek Ilomets, Tullio Ilomets, Igor Kontsov, Jaan Lehtaru, Vilja Sillamaa, Kurmo Konsa!

Teaviku ilmumist toetas Kultuuriministeerium.

Lugemiseks kliki pildil või vaata bibliograafiat.

 

 

 

 

 

 

Head lugemist,

MTÜ Eesti Fotopärand

 

176 aastat tagasi, 19. augustil 1839. aastal tutvustati Pariisis avalikkusele esimest laiemalt levinud fotomenetlust dagerrotüüpiat. Hoolimata Eestit külastanud rändfotograafide vilkast pildistustegevusest 18401850. aastatel, on tänaseks siinsete mäluasutuste fotokogudes säilinud vaid 22 sellist fotot.

Dagerrotüüpide lahutamatuks osaks oli nende viimistlus ja vormistus ning tänu sellele on fotod ka suhteliselt hästi tänaseni säilinud. Viimast ei saa öelda aga dagerrotüüpide kohta, mille vormistus on katkine või kaduma läinud. Sellistel dagerrotüüpidel esinevad tugev hõbedakihi oksüdeerumine, pinna määrdumine, sõrmejäljed, kriimustused jm kahjustused. Vormistuse avamist tuli sageli ette, nii soovist plaate lähemalt uurida kui ka nende tuhmunud kujutist puhastada.

Järgnev video näitab, kuivõrd tundlik on dagerrotüüp välistele mõjudele: väiksemgi puudutus võib töötlemata ja vormistamata hõbeplaadilt kujutise minema pühkida. Seepärast tuleb lahtised dagerrotüüp-plaadid ja katkise vormistusega dagerrotüübid fotokonservaatori poolt õhukindlalt sulgeda, et vältida edasisi kahjustusi.

Videos on kasutatud kaasaegset dagerrotüüp-testplaati (fotograaf: Tarmo Virves, 2015).

Dagerrotüübi puudutus from MTÜ Eesti Fotopärand on Vimeo.

 

Eesti mäluasutuste fotokogudes leidub 23 dagerrotüüpi, mis on nii sisu kui menetluse ja vormistuse poolest rikkalikuks uurimismaterjaliks. MTÜ Eesti Fotopärand eestvedamisel ja Kultuuriministeeriumi toetusel kaardistati dagerrotüüpide andmed, viimistlus ja seisukord. Tulemused on peagi kõigile fotoajaloohuvilistele kättesaadavad.

Eesti vanimad fotod asuvad järgmistes kogudes:

Eesti Ajaloomuuseum

Järvamaa Muuseum

  1. PM F 22
  2. PM F 23
Rahvusarhiiv
Tartu Linnamuuseum
  1. TM F 479

Eesti Kirjandusmuuseum

  1. EKLA A-37:1254
  2. EKLA B-37:1478
  3. EKLA reg. 1940/28
  4. EKLA A-12:2
  5. EKLA B-85:112

Tartu ülikooli raamatukogu fotokogu

  1. f 169 s 1
  2. f 169 s 2
  3. f 169 s 3
  4. f 169 s 4
  5. f 169 s 5
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
  1. HM 1491 Ff

MTÜ Varbla Muuseum

  1. Portree: Vana-Varbla mõisaomanik Gustav Adolf Daniel von Pröbsting (01.11.1824-04.8.1888)
 

Eesti vanima fotopärandi kaardistamise projekt on jõudmas lõpusirgele.  Selle käigus on koondatud info nii Eesti mäluasutuste fotokogudes kui erakogudes leiduvate dagerrotüüpide kohta: kaardistati fotode andmed, vormistus, viimistlus, seisukord ja konserveerimisvajadus. Õige pea avaldatakse Eestis leiduvad dagerrotüübid ka rahvusvahelises andmebaasis Daguerreobase.

Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistati dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada foto valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, tootjamärgis, dagerrotüüp-plaadi hõbedasisaldus jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. RTI-fotod võimaldavad seega fotokoguhoidjal või konservaatoril tutvuda interaktiivse foto abil objekti seisukorra ja kahjustustega ning vaadelda dagerrotüüpi erinevates valgustingimustes, objekti ennast liigutamata.

Järgnev video annab ülevaate RTI-meetodi kasutusvõimalustest ja peamistest eelistest Eesti Kirjandusmuuseumi dagerrotüübi (EKLA, A-37:1254) näitel. Tegemist on vanima Eesti mäluasutustes leiduva dagerrotüübiga, mis on valmistatud tõenäoliselt 1844. aastal Peterburis. Pildil on tuntud baltisaksa arsti ja loodusteadlase Carl Johann von Seidlitzi (1798-1885) lapsed: vasakul Marie von Seidlitz (1832-1903), keskel Georg von Seidlitz (1840-1917) ja paremal Karl Maria von Seidlitz (1838-1897).

Daguerreotype RTI Screen Capture from Archaeovision on Vimeo.

 

Juuni esimesel nädalal külastasid Hembo, Andres (Archaeovision OÜ) ja Kadi (MTÜ Eesti Fotopärand) Eesti mäluasutuste fotokogusid, et neis leiduvad dagerrotüübid dokumenteerida ja RTI-meetodil üles pildistada. Viie päeva jooksul tutvuti kaheksa fotokoguga Tallinnas, Tartus ja Haapsalus:

  • Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn
  • Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum
  • Järvamaa Muuseum, Paide
  • Tartu Linnamuuseum
  • Rahvusarhiiv, Tartu
  • Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu
  • TÜ raamatukogu fotokogu
  • Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA

Eesti fotokogudes on seni teadaolevalt säilinud 22 dagerrotüüpi. Suurimad, viiest dagerrotüübist koosnevad kogud asuvad Ajaloomuuseumis, TÜ raamatukogus ja Kirjandusmuuseumis. Projekti raames kaardistati fotode andmed, vormistus, viimistlus, seisukord ja konserveerimisvajadus. Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistati dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada dagerrotüübi valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, dagerrotüübi metallplaadi tootja märked jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. Teisalt hoiab see ära originaalobjekti käsitsemisest tingitud kahjustusi, võimaldades interaktiivse foto abil vaadelda dagerrotüüpi erinevas valguses, objekti ennast liigutamata.

Rahvusarhiivi dagerrotüübi pildistamine RTI-meetodil. Foto: Benno Aavasalu, 2015

Nii pildid kui kogutud andmed menetluse, viimistluse, vormistuse ja seisukorra kohta edastatakse fotokogudele ning koondatakse ka andmebaasi Daguerreobase. Projekt kulmineerub võrguteaviku avaldamisega 19.08.2015 – päeval, mil dagerrotüüpia menetluse avalikustamisest Pariisis möödub täpselt 176 aastat. Teavik on üheks osaks MTÜ Eesti Fotopärand laiemast eesmärgist kaardistada Eesti vanemat fotopärandit ning on heaks täienduseks juba ilmunud märgkolloodiummenetluse teavikule.

Suur tänu projektis osalenud mäluasutustele!

Eesti dagerrotüüpide kaardistamist toetab Kultuuriministeeriumi muuseumide arendamise programm

Kontakt: MTÜ Eesti Fotopärand, Kadi Sikka / kadi.sikka@gmail.com

 
Projekti “Daguerreobase” raames on ilmunud ajakirja Daguerreotype Journal uus number, millest leiab kolm artiklit Eesti dagerrotüüpidest ja nende kaardistamisest ning lisaks veel põnevat lugemist näiteks meie põhjanaabrite dagerrotüüpide kohta. Eestiga seonduvad järgmised artiklid:
  • Asmer, Vilve. “Daguerreotypes in the photographic collection of the Estonian Literary Museum“, lk 8–13
  • Pagi, Hembo; Miles, James; Uueni, Andres. “Re-illuminating the past: Introduction to Reflectance Transformation Imaging“, lk 14–21
  • Sikka, Kadi. “Mapping Estonian daguerreotypes“, lk 22–23
Viited artiklitele on üleval ka MTÜ Eesti Fotopärand bibliograafia lehel.
Eesti dagerrotüüpide kaardistamine jätkub Kultuuriministeeriumi toetusel ja kulmineerub eestikeelse veebiteaviku avaldamisega. Projekti raames on kavas koondada info Eesti mäluasutuste kogudes leiduvate dagerrotüüpide kohta: kaardistada fotode andmed, vormistus, viimistlus, seisukord ja konserveerimisvajadus. Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistatakse dagerrotüübid RTI-meetodil, millest saab täpsema ülevaate värskest ajakirjanumbrist, lk 14–21.

 

 

Kultuuriministeerium toetas muuseumide arendamise taotlusvoorust MTÜ Eesti Fotopärand projekti “Eesti dagerrotüüpide kaardistamine” 2846 euroga.

Projekti eesmärgiks on dokumenteerida Eesti fotopärandi vanim osa – dagerrotüübid. Tegemist on vanima laiemalt levinud fotomenetlusega, mida tutvustati avalikkusele Prantsusmaal 1839. aastal. Hoolimata Eestimaad suviti külastanud rändfotograafide vilkast pildistustegevusest 1840–50. aastatel, on selliseid ainukordseid kujutisi hõbetatud vaskplaadil – dagerrotüüpe – Eesti fotokogudes praegu teadaolevalt säilinud vaid 23.

Projekti raames on kavas koondada info Eesti mäluasutuste kogudes leiduvate dagerrotüüpide kohta: kaardistada fotode andmed, vormistus, viimistlus, seisukord ja konserveerimisvajadus. Koostöös Archaeovision OÜ-ga pildistatakse dagerrotüübid RTI-meetodil, mis võimaldab dokumenteerida objekti seisukorra ning tuvastada dagerrotüübi valmistamisele iseloomulikke detaile (sh poleerimisjooned, tootja märked jms), mida on palja silmaga raske tuvastada. Teisalt hoiab see ära originaalobjekti käsitsemisest tingitud kahjustusi, võimaldades interaktiivse foto abil vaadelda dagerrotüüpi erinevas valguses, objekti ennast liigutamata.

Kogutud andmed menetluse, viimistluse, vormistuse ja seisukorra kohta koondatakse ka rahvusvahelisse andmebaasi Daguerreobase. Projekt kulmineerub võrguteaviku avaldamisega 19.08.2015 – päeval, mil dagerrotüüpia menetluse avalikustamisest Pariisis möödub täpselt 176 aastat. Teavik on üheks osaks MTÜ Eesti Fotopärand laiemast eesmärgist kaardistada Eesti vanemat fotopärandit ning on heaks täienduseks juba ilmunud märgkolloodiummenetluse teavikule.

Kontakt: MTÜ Eesti Fotopärand, Kadi Sikka / kadi.sikka@gmail.com

 
Set your Twitter account name in your settings to use the TwitterBar Section.